47. . Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? Vesiniksidemed 48. Mitu aminohappejääki tuleb keskmiselt ühe -heeliksi pöörde kohta? 3,6 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? NH...O ?? 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage alfa-heeliks. Sest -voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta). Keratiin. Ämblikuvõrk on fiboriin, veresoonte seintel on elastiin ja imetajate kontidel kollageen. 52. Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? Röntgenkristallograafia. Primaarstruktuuri saab sekveneerimisega 53
elemente? a) kovalentsed sidemed b) elektrostaatiline interaktsioon c) vesiniksidemed 48. Mitu aminohappejääki tuleb keskmiselt ühe -heeliksi pöörde kohta? a) 0,36 b) 3,6 c) 36 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? a) OH ··· O= b) SH ··· O= c) >NH ··· O= 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage. a) -heeliks b) -leht V: -voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) a) fibroiin b) elastiin c) -keratiin c) kollageen ämblikuvõrk fiboriin veresooned elastiin imetajate kondid kollageen 52.Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri?
b)3,6 50. Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? a) aheeliks Gly ja Ala (Ser) vaheldumine primaarstruktuuris võimaldab kohakuti asetsevate lehtede regulaarset kokkupakkimist. Niimoodi moodustunud ruumiline struktuur tagab tugevate, kuid suhteliselt vähe venivate kiudude tekke. Fibroiini vähene venivus on tingitud asjaolust, et voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus. Näiteks heeliksi puhul see nii ei ole ja seetõttu on ka peamiselt heeliksitest koosnevad kiud hästi venivad 52. Milline valk on juustes põhiline?(Ka ämblikuvõrgus, veresoonte seinas, imetajate kontides) Juuste põhikomponendiks on akeratiin Ämblikuvõrgu põhikomponendiks on fibroin Veresoonte põhikomponendiks on elastiin Luude põhikomponendiks on kollageen 53
a)OH...O= b)SH...O= c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? Põhjendus. a) a heeliks b) bheeliks Gly ja Ala (Ser) vaheldumine primaarstruktuuris võimaldab kohakuti asetsevate lehtede regulaarset kokkupakkimist. Niimoodi moodustunud ruumiline struktuur tagab tugevate, kuid suhteliselt vähe venivate kiudude tekke. Fibroiini vähene venivus on tingitud asjaolust, et voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus. Näiteks heeliksi puhul see nii ei ole ja seetõttu on ka peamiselt heeliksitest koosnevad kiud hästi venivad 52. Milline valk on juustes põhiline?(Ka ämblikuvõrgus, veresoonte seinas, imetajate kontides) a) fiboriin b) elastiin c) a keratiin c)kollageen Juuste põhikomponendiks on akeratiin Ämblikuvõrgu põhikomponendiks on fibroiin
annaabi.ee 
