Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja saastmise vahel b. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel *c. tarbimise ja SKP vahel d. kulutamise ja saastmise vahel ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 20 (1 point) Milline on 1000 kroonise kupongvolakirja muugihind tana, kui realiseerimiseni jaab kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja volakirja noutav tulumaar e. teiste analoogsete volakirjade intressimaar on 5%. a. 975 *b. 1136 [100/1.05 + 100/1.05^2 + 1100/1.05^3] c. 1321 d. 1000 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 21 (1 point) Milliseid kaupu nimetatakse noudluse ja pakkumise teoorias alavaartuslikeks teenusteks voi kaupadeks? *a. kui sissetulekute langedes kasvab noudlus selle jarele b. kui sissetulekute toustes kaob kaup muugilt c. kui sissetulekute toustes kasvab noudlus selle jarele d
fundamentaalsete näitajatega o 44. P/E suhtarv o Aktsia turuhind / kasum aktsia kohta o 45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus) o Jooksev dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia turuväärtus o Reaalne dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia soetushind o 46. Pikaks ja lühikeseks müümine o Lühikeseks müümine- panustama hinna langusele o Pikaks müümine- panustama hinna tousule o o 47. Volakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. 48. Nimivaartus, kupongintressimaar, lunastamistahtaeg. o Väärtpaber, mis näitab, et laenuvota volgenb laenuandjale teatud summa o · Tagatiseta emiteerivad korge krediidireitinguga ettevotted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega. o · Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel
kaasamised. Lepingu tingimused soltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmarkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmesmaade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes voib Euroopa Keskpanga noukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKP-s otse. 4. Operatsioonidel, mis on suunatud eurosusteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii volakirjade emiteerimist, poordrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid voivad toimuda regulaarselt voi uksiktehingutena.