kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga arhailise tagamaaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant, kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liikuda ringi koos kadriperega, vokk või kedervars võis kuuluda kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidseid päikese sümboleid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust (Vt. lähemalt sümbolid). Samuti oli see seotud villa ja linakasvuga. Määgijad PõhjaTartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määmise päev, sest sel päeval käidi teises peres määgimas. Määgijatele anti süüa tanguputru, kaasa tooreid herneid, ka ube, kaalikaid, kanepiseemneid, hilisemal ajal õunu ja kompvekke. Teistesse oma küla peredesse mindi hommikul või päeval, ukse
Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga vana taustaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant - kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liituda kadriperega, kuid vokk või kedervars võis kuuluda ka kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidsed päikese sümbolid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust ja olid sümboolselt seotud villa- ja linakasvuga. Määgijad Põhja-Tartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määgimise päev, sest sel päeval käidi teises peres hommikul või päeval, ukse taga määgimas. Määgijad polnud maskeeritud, vaid tavaliselt riides naised ja lapsed; täiskasvanud üksi või paaristikku, lapsed grupina. Tulijatele pakuti tanguputru,
Lõpuks sai eit ka rahvamassist läbi. Miina ütles, et jumalaga, olge terve avitamast, jooksis siis eidele vastu. Ja hakkas emakesele siis rääkima, mis tal kõik juhtunud oli. Võõra oli aga ära läinud, kuigi Miina silmadega üritas teda leida. Miina ei saanud võõra silmi silma eest ära, kuigi ta oli veel pahane. Südamel rinnus on sügavam kuristik kui kaljukaldal õues vee veerel. Miina ei näinud teda pikka aega, aga poissi ka unustada ei suutnud, Kui mina tööd tegi, vokirattaga tööd tegema hakkas, kuulis ta võõra häält, võõras vabandas ikka ja ütles kui palju tüdruk talle ikka meeldib. Kitkus ta rohtui nägi väljal, siis nägi ta teise sirget kuju toominga varjust välja astuvat, tuues allikalt vett siis vaatasid lainetes vastu kaks selget silma. Eidevastu, kes oli külas nõid ei lausunud Miina oma teost sõnakestki. Nõnda sai ka täna õhtu jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina
annaabi.ee 
