Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline) 1) Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega. 2) Pidulikumad responsooriumid, eriti missage alleluia-laulud.
madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2. Rühmaline stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk neuma (antifoonides) 3. Kaunistatud stiil tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis alati lõpuheliks Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev. Keskaegsete helilaadide hulgas pole mazoori ja minoori. Nad ei tunne ka kõrgendusi ega madaldusi