a. Igal teisel õpetajal b. Igal kolmandal õpetajal c. Igal neljandal õpetajal d. Igal viiendal õpetajal 5. Hingamissüsteemi ülesanne hääle tekitamisel on a. Tagada vajalik õhu hulk b. Tagada piisav õhurõhk c. Varustada kopse piisava õhuga puhkeolekus 6. Mitteorgaaniliste (funktsionaalsete) häälehäirete põhjuseks on a. Hääle liigne kasutus b. Vale hääle kasutus c. Vokaaltrakti anatoomilised muutused d. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus 7. Düsfoonia avaldub järgmiselt / häälepuude ehk düsfoonia korral võib a. Hääl on käre b. Hääl on liiga kõrge või madal c. Hääl on ebastabiilne, muutlik d. Hääl on liiga valju või vaikne e. Hääl puudub täielikult 8. Düsfoonia on a. Hääle tugevuse puue b. Hääletus c. Hääle tämbri puue d. Hääle põhitooni kvaliteedi häire e. Hääle kõrguse puue
õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine kõne motoorne planeerimine 66. Düsartria puhul on logopeedi töövaldkonnaks: hääle omaduste kujundamine õige häälduse kujundamine agrammatismi vähendamine liht- ja liitlause mallide kujundamine 67. Orgaaniliste häälepuuete põhjusteks on: häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus kõri põletikulised protsessid vokaaltrakti struktuurimuutused liigne hääle kasutus valju häälega rääkimine 68. Düsfoonia põhjuseks on: häälepaelte võnkumise ebastabiilsus häälepaelte sulguse ebakorrapärasus häälepaete mittetäielik sulgus häälepaelte sulguse tihedus 69. Afaasia sagedus Eestis 100 000 elaniku kohta on umbes: 67 167 17 1067 70. Suulaelõhega laste nasaalse häälduse põhjuseks on: neelu seina ja pehme suulae vahelise ava sulgumatus keele tagapoolsem asend häälikute hääldamisel