tagurpidi ning kolmandaks peegelkuju ehk inversioon. Neljandaks kujuks on peegelkuju vähikäigus. 1930-32 komponeeris Schönberg suurt seeriatehnikas ooperit ,,Mooses ja Aaron". Vana Testamendi põhjal helilooja enda kirjutatud libreto aluseks on mõistuspärane ja korrastud ning loomingulise ja dionüüsosilise alge kokkupõrge. Filosoofiline tagapõhi pärineb Friedrich Nietzschelt. Muusikaliselt väljendub kahe tegelase vastandlikkus kahe peategelase vokaaltehnikas. 2.4 Hiline periood Tuntuimad teosed ,,Kol Nidre" ( heebrea k, ,,Kõik tõotused", 1938) jutustajale, koorile ja orkestrile ning ,,Ellujäänu Varssavist (1947) samale esituskoosseisule. Viimase teksti pani helilooja kokku mitmete sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja kooduslaagrite õudusest. Elu lõpupäevil süvenes ta religioossetesse tekstidesse, millest muusikasse jõudis ,,De profundis" (1950) a cappella segakoorile.
Klaveritüit op 25. Seeriat võib kasutada neljal kujul: algkuju, tagurpidi, inversioon, peegelkuju tagantpoolt ettepoole mängituna. Shönbergi järgi see on vormide perekond. Seeriat saab veel transponeerida 11 erinevasse helikõrgusesse. Ehk siis võimalike tuletiste arv on 48. Kuna helikõrguste rida on fikseeritud, on tähtis koht rütmil. Seeriatehnikas ooper "Mooses ja Aaron" räägib Moosese ja Aaroni kokkupõrkest, jumalik sõna vs deemonlik jõud. Muusikaliselt väljendub vokaaltehnikas. IV Hiline periood Süvenes rohkem religioossetesse tekstidesse. Tähtsaim teos "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokkupandud mitmetest natsiohvrite tunnistustest. Viimane lõpetatud vokaalsümfooniline partituur. Alban Berg Varajane looming Peateos ooper "Wozzeck". Lähtub ühest juhtmotiivist, mis läbib tervet teost ja millest tuletab ülejäänud teemad. Ta kasutab emotsionaalseid seisundeid iseloomustavaid juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid
annaabi.ee 
