continuo saatel. Virtuoosossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik konsertstiil levis algul küll peamisel õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire. Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa. See meeleolu aga muutus pole aga nii seletamatu, kui meenutada, et Trento krikukogu muusikareformide põhiidee oli tõsta liturgiline tekst tähelepanu keskpunkti, varabaroki moodne vokaalstiil sobis selleks aga suurepäraselt. Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid.
Juhtmotiiv ühendab selle, mida on laval näha ja millest räägitakse, sellega, mida ei ole laval näha ja millest parasjagu ei räägita. Näit. 1850. aastal alustas ta nornide stseeni (sellega algab tetraloogia viimane osa "Jumalate hukk"), ent jättis pooleli, sest ei olnud veel leidnud vastavaid muusikalisi vahendeid juhtmotiivide süsteemi . 1851. aastal kirjutas artikli "Ooper ja draama", milles rõhutab motiivivõrgustiku tähtsust. 6. Wagneri vokaalstiil kujutab endast dramaatilise deklamatsiooni ja meloodia sulamit. uus suhe hale ja orkestri vahel: vokaalpartii justukui kasvab välja orkestripartiist, on üks osa sellest Sümfooniline alge (orkestrimaterjal) lahustub draamasse (vokaalpartii+tekst). Miks Wagner ei olnud hea sümfoonik? Ilmselt vajas ta draama konteksti. "Nibelungi.." tekstis kasutab ta algriimi, mitte lõppriimi. Värsiread on irregulaarsed. pole rõhuliste-
annaabi.ee 
