sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus, Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi.
omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum
Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Seoses kauamängivate heliplaatide ilmumisega, polnud jazzpala pikkus enam rangelt piiratud. (Nagu juhtus esimeste jazzpalade salvestustega-et lugu plaadile ära mahuks, mängiti seda kiiremas tempos.) Lühikese improvisatsiooni asemele ilmus muusikalise mõtte pikk, töötluslaadne arendus. Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt. Bepop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni. Teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmist nim etatakse"scat"-lauluks. Kuna swing omas siiski teatud pooldajaskonda, kujunes 1940 aastate keskpaigas jazzis olukord, kus põrkusid kahe põlvkonna ideed. Nn. mainstream'is (ingl. k. peavool) jätkasid vanemad muusikud-noored bebopi mängijad võtsid aga pikkamisi tagasi
· Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Seoses kauamängivate heliplaatide ilmumisega, polnud jazzpala pikkus enam rangelt piiratud. (Nagu juhtus esimeste jazzpalade salvestustega- et lugu plaadile ära mahuks, mängiti seda kiiremas tempos.) Lühikese improvisatsiooni asemele ilmus muusikalise mõtte pikk, töötluslaadne arendus. Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt. Bebop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni. Teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmist nimetatakse "scat"- lauluks. Üks bebopi mees on õelnud: "Kõik, mis on ilmne tuleb kõrvale jätta!" Kogu raamistiku loob alguses ja lõpus esitatud teema, mida taalises jazz-koosseisus mängivad trompet ja saksofon(Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Unisoonis esitatud teema andis märku, et nad tahtsid et neid märgataks