maitse/takse ~ `maits/takse IV pk-st hüpa/takse dakse ~ takse jne II pk-st kõnel/dakse ~ kõnele/takse akse jne I pk-st käi/akse, juu/akse II pk-st tull/akse III pk-st teh/akse takse ~ akse jne II pk-st esitle/takse ~ esitell/akse Tunnused liituvad otse tüvele. III pöördkonna saatma-, jätma- ja lugema-tüübis toimub a-lõpulise tüvevariandi korral umbisikulise tegumoe tunnuse ees tüve lõpus vokaaliteisendus a e, näiteks taht/ma : taha/n: tahe/takse, veda/ma : `vea/n : `vee/takse. I pöördkonna jooma-tüübis toimub formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo uu või öö üü, näiteks `jooma : juu/akse, `sööma : süü/akse. III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonanäiteks d ja formatiivi alguskonsonanäiteks ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t. 47. Kõneliigikategooria
mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan. Keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele, nt `suur : suure + m → suure/m, kaunis : `kauni + m → `kauni/m, korra`lik : korraliku + m → korraliku/m, roosa : roosa + m → roosa/m. Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a- või u-ga, toimub keskvõrde tunnuse ees vokaaliteisendus a, u → e. Niisugusele teisendusele alluvad VI käändkonna siil-, sai-, nali- ja sõber- tüüpi sõnad, nt `pikk : pika : pike/m, `paks : paksu : pakse/m, `lai : laia : laie/m, kuri : kurja : kurje/m, nõder : nõdra : nõdre/m. Teistesse käändkondadesse kuuluvate sõnade tüvi tavaliselt ei teisene, nt II käänd- konnast vaba : vaba/m, III käändkonnast roosa : roosa/m, IV käändkonnast põdur : põdura/m, abitu : abitu/m, VII käändkonnast armas : `armsa/m
annaabi.ee 
