naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). Assimilatsiooni vastand on dissimilatsioon: häälikud muutuvad erinevaks. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. Enne 1000 AD tekkis õ häälik ja lühenes vokaal h ees. Lõpukadu ehk sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides ja kõigis enamasilbilistes vormides. Nt jalka > jalg, metsästä > metsäst. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus lõpukadu 13.-15. saj kestel. 6 Sisekadu ehk lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui sõna on kolme- või enamasilbiline
k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi? Igatahes on eesti keele
annaabi.ee 
