Linnad on oma võimu kandjad. Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest äthtsam oli seal 6 vojevoodi ametis, Kogneses ja Narvas kuni 5 vojevoodi, Pärnus kuni 3 vojevoodi. Siin olnud mõnda vojevoodi on nim liivimaa asehalduriks. Sõjaline ülemjuhatus , okupeeritud ala esindamine nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Tartu tähtsust võis näidata ka see, et kui kogu hõivatud alal moodustati kirikupiir, siis piiskop hakkas resideeruma Tartus. Samas pole see teada kogu selle aja kohta. Vojevoodide kõrval olid djakid
Kohtupidamisülesanne, apelleerimisvõimalus vojevoodile. Usulised ülesanded, kuni Tartusse rajatakse ortodoksi piiskopkond. Diplomaatiline funktsioon, suhtlus Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel toimub läbi Liivimaa, esile kerkib Narva, sest Vene väliskaubandus liikus seda kaudu. Püütakse hoida häid suhteid venelaste ja välismaalaste vahel, kui kedagi vaja karistada, siis venelasi, välismaalasi säästetakse. Vojevoodidest madalamal astmel djakid. Sõltuvalt vojevoodide arvust on djakkide arv erinev. Djakid on Vene bürokraadid. Djakid oskavad kirjutada. Djakk tegeleb asjaajamisega. Seisuslikult on nad alamaadlikud. Tartus oli neid kõige rohkem, ühte on nimetatud ka peadjakiks. Väiksemate kohtade puhul teda, et ametis oli vaid üks. 1558.aastast alates hakatakse siin teenistusmõisad välja jagama. Maavaldus jääb tsaari omandusse. Maavaldus oli töötasu, palk. Kui tuleb vajadus minna sõjakäigule, siis tuleb maavaldajal minna
annaabi.ee 
