iseenda, kui Maurusel ei peaks aega olema või kõik korras - Ramilda, kes oli Saksamaal, päris tädi kaudu Indreku kohta - Slopašev lahkus uude korterisse ja Voitinski oli nagu lesk, kes oli oma sõbrast ilma jäänud - koolis uus ajalooõpetaja Kulebjakov, Voitinski üritas algul temaga samasugust sidet luua, kuid ei õnnestunud - Voitinski langes nii vaimselt kui ka ihuliselt alla poole, Jürka pidi tema eest hoolt kandma ja temaga saunas käima, Voitinskile Jürka ei meeldinud, tahtis Indrekut enda järelvaatajaks, Indrek nõustus - Indrekule meenutasid Voitinski sõrmed tema isa Andrese sõrmi - Indrek andis Voitinskile ka tema soovi peale õlut, kuigi Maurus selle keelanud oli ja raha selleks ei andnud - Indrek vihtles meest nii, et veri ilmus nähtavale, kuid Voitinski rääkis, et Jürka vihtlemine oli kordi hullem - koos saunas käies jagas Voitinski Indrekule oma elutarkusi, mees oli poisile väga tänulik sõpruse, õlle ja vihtlemise eest
kinni, nagu oleks lõhnas. mida ta siin tundis, ja muusikas, mida kuulis, pisut igaviku hõngu ja helinat. Tsirkuses hoovas mingisugust seletamatut uima, mis pani poisid nagu purju. Indrekki aimas seda uima, kuigi oli seal käinud ainult mõned korrad. Esimesel korral läks ta härra Mauruse kingitud piletiga tingimusel, et ta võtab kaasa härra Voitinski ja kaitseb teda rahvamurrus, et see teda vaimustushoos ära ei tallaks, sest härra Maurus ei võinud muidu, kui pidi maksku mis maksab ka Voitinskile näitama eesti vürsti. Juba tsirkuses endas muutus härra Mauruse seisukord sagedasti raskeks, sest teda ümbritsevad poisid sattusid sedavõrt vaimustusse, et kisal ja käral polnud lõppu ega piiri. Küll oli härra Maurus neile aegsasti mitmel korral seletanud ja ka demonstreerinud, kuidas hästikasvatatud ja haritud inimene avaldab tsirkuses oma kiitust, aga poistel ei jäänud see kuidagi meelde, nagu arvaksid nad, et milleks tsirkuses inimesel see hea kasvatus ja haridus,