Ta on maapaos, kust ei ole tagasiteed, sest puudub kaotatud isamaa malestus ja t[otatud maa lootus. See uletamatu lohe inimese ja tema elu, naitleja ja dekoratsioonide vahel tekitabki absurdsusetunde.( lk 9) Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise kuivord on enesetapp absurdi lahenduseks. Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata oma ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja
sajandi teise poolde mitmeti motiveerituna. Poliitilised suhted Ordu ja Venemaa vahel olid alates 1470. aastatest muutunud eriti teravaks. Ordu hakkas tugevdama oma linnuseid ja rajama uusi, millest Põhja-Eestis võttis osa ka Tallinna piiskop (Toolse, Porkuni, Kiviloo). Tallinna linnamüüril olid alanud palavikulised tugevdamistööd. Edise omanik oli ühtlasi Jõohvi kiriku kõige mõjukam patroon, kellele kiriku kindluslik positsioon oli igati ka isiklikult soodne. Voibolla ehitasid Jõhvi kiriku ja Edise linnuse ühed ja samad ehitusmeistrid. Muide - ka Edisel ei olnud võlve kasutatud, vahelaed olid seal koik puidust. Edise ehitamine ja kohandamine tulirelvadele näib olevat toimunud XVI sajandi algul. See oli aeg, mil poliitilised suhted Venemaaga olid võtnud juba puhtsõjalise iseloomu. 1502. aastal rüüstasid venelased vastusena Ordu sõjakäigule Pihkva aladele kuue kuu jooksul suure osa Eestimaad,
annaabi.ee 
