"peahäälega". Esimesi kõrgeid noote laulis täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini. http://www.youtube.com/watch?v=tcrfvP11Hbo Bariton Bariton on tenorist madalam ja bassist kõrgem meeshääl. Bariton on ka maheda tooniga vaskpuhkpill. Bariton on meeshääle keskmine ulatus. Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800. aastate baritone on Johann Michael Vogl. Vogl oli baritonilaulu kontserttraditsiooni tekke üheks inspireerivamaks kujuks. 20. sajandil on seda traditsiooni jätkanud Dietric Fischer- Dieskau, Olaf Bär, Thomas Hampson ja Wolfgang Holzmair. http://www.youtube.com/watch?v=qUqG5fPdLYg Bass Bass on kõige madalam meeshääl. Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat.
oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega. Mõned neist olid tõeliselt andekad, eriti luuletaja Grillparzer ja kunstnik von Schwind, kes on maalinud ilmekaid pilte Schuberti keskkonnast ja kaasaegsest Viini elust. Ühe teise sõbra- Mayrhofer`i kaudu tutvud Schubert kuulsa laulja Vogl`iga, kes varsti muutub Schuberti loomingu kirglikuks austajaks ja propageerib seda asjaarmastajate salongides niihästi pealinnas kui ka provintsis. Hoolimata oma äärmisest tagasihoidlikkusest oli Schubert ise ringi juhtivaks kujuks. Kohtuti neli korda nädalas. Kolmel korral arutati mitmesuguseid küsimusi (kreeklaste vabastussõda, Byron, Beethoveni surm, postkontori töö, Goethe ja muusika, rüütliromaanid jms.) Neljas õhtu, nn. "schubertiaad" oli pühendatud Schuberti heliloomingule
Therese Grobil, agulineiul ei lubatud vaese mehega abielluda. Vahemikus 1818-1822 tegi katsetusi ooperizanris, tema eluajal ei kantud aga ühtegi neist loodud avalikult ette. Rahapuudus pani meest ka nälga kannatama, millest päästsid vaid sõbrad. Korraldati ,,schubertiaate", koosviibimisi, kus nauditi Schuberti muusikat, mida ta tihti käigupealt lõi. Seltskonda kuulusid näiteks Joseph von Spaun, Albert Stadler, Franz von Schober ning kõige tähtsamaks laulja Johann Michael Vogl. Tänu tema esitustele said Franz Schuberti laulud Viini rahva seas populaarseks. Sõprade eestvedamisel trükiti mõned üksikud teosed vihikutena. Helilooja loomingust jõuti tema eluajal korraldada ainult üks kontsert, kuigi muusikat oli hulgaliselt. Mitte ühtki sümfooniast ei esitatud enne surma, 600 laulust avaldati kõigest 200 ringis ning paarikümnest klaverisonaadist üksnes kolm. Vähesest tuntusest hoolimata kirjutas
Kuulsad tenorid Rahvusooperis Estonia: Hendrik Krumm, Mati Kõrts, Vello Jürna.
Bariton
Bariton (
Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega. Mõned neist olid tõeliselt andekad, eriti luuletaja Grillparzer ja kunstnik von Schwind, kes on maalinud ilmekaid pilte Schuberti keskkonnast ja kaasaegsest Viini elust. Ühe teise sõbra Mayrhofer`i kaudu tutvud Schubert kuulsa laulja Vogl`iga, kes varsti muutub Schuberti loomingu kirglikuks austajaks ja propageerib seda asjaarmastajate salongides niihästi pealinnas kui ka provintsis. Hoolimata oma äärmisest tagasihoidlikkusest oli Schubert ise ringi juhtivaks kujuks. Kohtuti neli korda nädalas. Kolmel korral arutati mitmesuguseid küsimusi (kreeklaste vabastussõda, Byron, Beethoveni surm, postkontori töö, Goethe ja muusika, rüütliromaanid jms.) Neljas õhtu, nn. "schubertiaad" oli pühendatud
annaabi.ee 
