Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni. V ja A vahel on nõrk vastupinge, mis aeglustab võret läbinud elektrone. Tõstame K ja V vahelist pinget ja mõõdame anoodvoolu. Kui balloonis on vaakum, kasvab voolutugevus sujuvalt. Täidame ballooni Na-aurudega ja vool kasvab nüüd
kus 1, 2....... n on segu komponentide kilomooli mass (molaarmass). Analoogia põhjal võib gaasisegu massi ms esitada kui segu keskmise molaarmassi ja segu kilomoolide arvu korrutist: ms = ksk ns , kus ms gaasisegu mass ksk gaasisegu keskmine molaarmass Kuna komponentide taandatud mahtudel on samad temperatuurid ja rõhud, siis ka komponentide kilomoolide mahud on ühesugused. Seetõttu saame komponentide taandatud mahtusid ja segu mahtu väljendada selliselt: Vi = Vni ja Vs = Vns , kus Vi gaaside taandatud mahud , V mistahes gaasi- ja segu kilomooli maht rõhul p ja temperatuuril T , ni gaasi kilomoolide arv , ns gaasisegu kilomoolide arv. Eeltoodud võrrandist leiame V : V = Vi / ni ja V = Vs /ns , Kuna võrrandite vasakud pooled on võrdsed, siis Vi / ni = Vs /ns või ni / ns = Vi / Vs = ri (32) Sellest võrrandist (32) järeldub, et gaasisegu koostisse kuuluvate gaasikomponentide mool-
Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda. Vedela elektrolüüdiga akud kardavad talvel ka külma. Täislaetud akus elektrolüüt kristalliseerub 65°C juures, tühjaks saanud akus aga 15°C juures. Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator