1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel phjustel ja eesmrkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,smboolne mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5.Nimeta tuntumaid vanimaid kunstitoeseid rgajal. Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse kunst Mesopotaamia-tsivilatsiooni hll Tegemist oli linnakultuuriga Sumerid-leiutasid kiilkirja,ratta Assrlased-kasutasid kaari ja vlve Babloonlased rajasid korraprase tnavavrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.Linnu mbritsesid tornidega mrid. Assrlased rajasid teedevrgu.Assria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
- 1791 sekundaarsena Kaarma kiriku vana altari korpuses. Oma virtuoosse likestiili ja suurejoonelise piduliku monumentaalsusega on Kaarma reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordseks nähtuseks, olles esileküündiv kogu Phja-Euroopa kunstis. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel - krgeim ruum linnuses. Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Mlemad orvad on 10 rikkalikult kaunistatud: konsoolidele toetuvad fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad, nende vahel orvade kohal on gooti krabide (lillede ja lehtede kuju järeleaimav ehismotiiv) ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Kuigi pisut kannatada
Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Saali ehteks on tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine", mille valmistas tõenäoliselt Lüübekis sündinud ja õppinud puunikerdaja ja maalija Jürgen Dreyer (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 2.1.4. Kabel Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel krgeim ruum linnuses. Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks ruum. Osa ruumist on massiivsete seintega eraldatud omapäraseks akendeta kambriks, mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule ehk
annaabi.ee 
