lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimuse- le/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. Teemaarendus. Teema arendamise puhul tuleb hoolikalt lbi melda, kuidas oleks kige otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal snal olgu kaal!). Pa vljenduda selgelt ja aru-saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt. Kik seisukohad peavad olema argumentee-ritud (phjendatud) ja sobivate nidete/faktidega kinnitatud. Jlgi, et kirjutis ei oleks pelgalt kirjeldus, vaid teema anals (phjus- tagajrg seosed ehk miks miski toimus ja millised olid selle tulemused/ tagajrjed, kuidas seostuvad omavahel erinevad nhtused/sndmused/isikud, erinevate nhtuste/sndmuste/isikute tegevuse vrdlemine jne). Lisa kindlasti
iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal- neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega kaasnev keskkonnamuutus phjustab hirmu, mis vib vljenduda taandarengus. Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et tema ei ole oma haiguses sdi. Et lapsel ei tekiks haiglas ksijmishirmu, siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. ksiolekut leevendavad lapse jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid tiskasvanute kombel vljendada, siis teeb ta kik selleks, et ise stressist le saada. Ta vib pikka aega vaikida vi kva hlega nutta. Neljandal eluaastal pib laps mistma oma diagnoosi thendust
annaabi.ee 
