Will you work hard tomorrow? They will work hard tomorrow. They will not work hard tomorrow. Will they work hard tomorrow? NB! Lihttulevik moodustatakse abitegusna ja phitegusna ma-tegevusnime (I pv) abil. (abitegusnadeks on SHALL (1.prdes) ja WILL (2. ja 3.prdes) - ainult ametlikus keeles tnapeval) Tnapeva inglise keeles tavatsetakse kasutada kikides pretes abitegusna WILL. Ajamrused: next week(month, year, summer) soon, tomorrow etc. Kasutamine: Lihttulevikku kasutatakse tuleviku vljendamiseks, mis ei sltu meie tahtest. It'll be warm and sunny tomorrow. Lihttulevikku kasutatakse tuleviku vljendamiseks, mille suhtes teeme otsuse praegu.I think i'll give him a fountain pen for his birthday. Lihttulevikku kasutatakse tulevikusndmuste oletamiseks/ennustamiseks. You'll be rich and famous one day.
The Present Simple Lihtolevik Moodustamine: Jaatav lause Eitav lause Ksiv lause I pv DO + not + I pv Do + I pv I pv + (e)s -3. pre ainsus DOES + not + I pv Does + I pv I work hard every day. I do not work hard every day. Do I work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? He/she/It works hard every day. He/She/It does not work hard every day. Does he/she/it work hard every day? We work hard every day. We do not work hard every day. Do we work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? They work hard every day. They do not work hard every day. Do they work hard every day? NB! Lihtoleviku moodustamisel kasutatakse tegusna ma-tegevusnime v...
raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha. Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes.