Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragdiate vistlus. Etendati ka komdiaid. Kreeklasi jljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama nidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemnge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja psivat teatrit polnud, esinesid rndnitlejad (miimid) ja zhonglrid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama phade ajal kirikus vi kiriku ees vljakul piibliainelisi vaatemnge. 13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava.
alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares. Algas puhastus Eesti riigiaparaadis, kus thtsad ametikohad lksid jrk-jrgult le kommunistidele. Organisatsioonide sulgemine (Isamaa ja Kaitseliit jne), lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei. EESTI INKORPOREERIMINE: Juulis saadeti riigikogu laiali ning kuulutati vlja Riigivolikogu ennethtaegsed valimised