PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,. Algul toidavad vanalinnud neid papagoipiimaga, mis on ssivesikuterohke ning meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust vljagatavat poolseeditud toitu. Pojad on lennuvimelised umbes kuu aja vanuselt. - Viirpapagoide leviala. Elavad Austraalias, vljaarvatud mandri rannikuosa. Vaid rmusliku pua korral juavad viirpapagoid rannikualadele
sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Kalahari, poolthi piirkond Aafrika lunaosas - Botswana edelaosas ja Luna-Aafrika Vabariigi phjaosas, pindalaga 712250 km. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja vikesekasvulise rohu ning psastega. Suurte vihmahooogude ajal vivad tekkida suured mudavljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Taimestik ja loomastik Peaaegu kikides, vljaarvatud kige kuivemates, krbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hsti kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mned krbete istaimed elavad ainult paar peva, kuid nende seemned vivad olla mullas aastate jooksul, kuni ks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja itseda. Enamusel krbetaimedel on kas pikad sgavale ulatuvad juured, mis vimaldavad kasutada phjavee varusid,
annaabi.ee 
