alternatiivile- ajateenistusele. Klma sja lppemise jrgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt vimaldab neil osta parimaid relvassteeme ja vrvata piisavalt kaaderkoosseisu. Vikeriigil on vhe ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole tihti vimalik, et kik vitlusvimelised meeskodanikud ei osale kohustuslikus kaitseveteenistuses. Eesti koostpartnerid rahvusvahelisel areenil on teised vlisriigid ja rahvusvahelised organisatsiooni, niteks NATO. On olnud jutte, et Eestis moodustatakse palgaarmee, aga nneks on need mtted maha salatud. Eestlased on palgaarmee loomise vastu ning seda ka phjusega, sest palgaarmee alla lheb tohutult rahalisi ressursse ja palgaarmeed saadav endale lubada vaid suurriigid nagu niteks USA ja hinenud Kuningriik. Samuti on kaitseveteenistuskohustus muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale
oli poliitilises ummikus. 2. Kasutati ra sobivat rahvusvahelist olukorda. 3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada igeid otsuseid. 4. Oli rahva aktiivsuse tus. 5.Mlemal korral oodati abi lneriikidelt ja oma eesmrke selgitati lne riikidele. 1. Iseseivumine toimus I Maailmasja ajal, taasiseseisvumine aga rahu ajal. 2. Iseseivumine toimus pikajalise vitluse tulemusena, taasiseseisvumine aga (lihtsalt laulmisega) vgivallata. 3. Iseseivumise jrel suhtusid vlisriigid Eesti isesevusesse ja selle tunnustamisse ettevaatlikusega, taasiseseisvumise jrel toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island, NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.) 4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusveosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud veosasid, aga olid olemas
annaabi.ee 
