Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera
energiavajadus on suur, niteks lihaskiududes ja maksarakkudes. Mnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Niteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsioonivime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide mofi brillide olemasolust. KUDE Kude moodustub hesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind see on pratud kas kehast vljapoole vi siis keha nsate struktuuride sisemusse. Epiteelkoele on ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vhe rakuvaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja
annaabi.ee 
