idamurde jooni: padad ‘pajad’, tal´v ‘talv’, pidanud o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane ‘nahkne’, tuba : tuva ‘toa’, suuremb, lähend ‘läinud’ o Jõelähtme (Jõe, maapoolne osa), Kuusalu (Kuu, mandripoolne osa), Kadrina (Kad, põhjaosa), Haljala (Hlj, lõunaosa), Rakvere (Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes.
Magdaleena Vi - Virumaa Pöi - Pöide Sim - Simuna Plt - Põltsamaa Muh - Muhu Vil - Viljandi Rak - Rakvere SJn - Suure-Jaani Plv- Põlva Mus - Mustjala VJg - Viru-Jaagupi Ran - Rannu Ta - Tartumaa Prn - Pärnu (linn) Nis - Nissi Vl - Viljandimaa Rap - Rapla Tln - Tallinn Pst - Paistu Noa - Noarootsi Vll - Valjala Rei - Reigi TMr - Tartu-Maarja Puh - Puhja
annaabi.ee 
