strongüloidestega) või ainuraksetega (näit. toksoplasmadega). Vt. ka nakkusteed, peroraalne nakkustee. larvaalsed parasiidid (ld. larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas. Osa parasiite muneb ka pärisperemehe organismis vastseid sisaldavaid mune (ovovivipaarsed parasiidid) või sünnitab vastseid (vivipaarsed parasiidid). Vt. ka parasiitide liigitelu. latentsed parasitoosid (ld. latens -- varjatud; parasitoos) -- varjatud parasitoosid. Vahel ei saa helmintide vastsed peremeesorganismi kaitsereaktsioonide tõttu tavalise patentaja jooksul suguküpseks areneda, kuid nad ei hävi ja säilivad peremehes arenemisvõimelistena mitu kuud. Parasiidivastsed lõpetavad arengu ja põhjustavad peremehe haigestumist siis, kui peremehe resistentsus nõrgeneb
vastsed ning möödub nende eluiga ja seega vabanevad tiigid invasioonist. Profülaktikaabinõudeks on ka vastsete ja noorkalade söötmistingimuste parandamine ning sellega nende kasvu kiirendamine. · Gürodaktüloosid Gürodaktüloos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, uimede ning lõpuste kahjustusega kulgev invasioonihaigus, mille tekitajaiks on ainupõlvsed imi ussid perekonnast Gyrodactylus. Need on väikesed, 0,21,0 mm pikkused vivipaarsed parasiidid, kelle emakas moodustub tütarindiviid ja selles areneb juba enne sündi järgmise või isegi ülejärgmise põlvkonna vastne (joonis 49, foto 29). Gürodaktüloosi haigestuvad peamiselt samasuvised kalad. Eesti kalamajandeis on sagedasemad haigustekitajad G. katharineri ja G. cyprini. Gürodaktülused toituvad lima ja epiteelirakkudest, tekitades naha pindmisi vigastusi, mis raske tabanduse korral süvenevad haavanditeks või nahanekroosiks
annaabi.ee 
