Samas on etniline kunst valdavalt anonüümne, see on sajandite vältel kujunenud, kuid naivism seevastu on isikuline. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistlik kunstinäitus. Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumatult, kuid mõnes paigas kujunesid ka naivistide koolkonnad. 19. ja 20. sajandi paiku levima hakanud naivismi tuntuimad esindajad on Henri Rousseau, Ivan Generalic, Andre Bauchant, Camille Bombois, N.iko Piromanašvili, Louis Vivin. Henri Rousseau. Henri Rousseau sündis 21. mai 1844. Ta oli prantsuse maalikunstnik ning silmapaistev naivismi esindaja, iseõppinud kunstnik nagu paljud teisedki naivistid. Rousseau elas Pariisis. Ta oli endine tolliametnik, kes jäi 49 aastaselt pensionile. Vastavalt ametile sai ka hüüdnime le Douanier (tolliametnik). Rousseau pühendas 1886. aasta maalikunstile ning sellest ajast oli regulaarselt esinenud žüriivabadel kunstinäitustel. Ta maalis naiivses detailirohkes laadis
Sõnu "naiivne" ja "primitiivne" kasutatakse enamasti halvustava või pilkava tähendusega ning seetõttu peab ka osa selle kunstivoolu esindajatest alandavaks, kui neid naivistideks kutsutakse. Arvati isegi, et see mõiste tuleks ära keelata, kuna see pole ka piisavalt tabav. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale. 1928. aastal toimus Pariisis kunstikriitiku ja kollektsionääri Wilhelm Uhde poolt "avastatud" Prantsuse naivistide (Vivin, Bauchant, Bombois, Séraphine) näitus pealkirjaga "Les Pentres ducæur sacré". Seejärel kasutusele tulnud termin "puhta hinge kunst" või "süütu kunst" kannab poeetilis-sentimentaalset varjundit. See aga ei sobi eriti meie tänapäeva, sest väga raske on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist
samas proportsioonide sobimatus etc. NIKO PIROSMANASVILI Naivistikke kunstnikke võib leida üle maailma Niko Pirosmanasvili: grusiinlane, veidi igavam ja fantaasia on kitsam kõik vürstid ühte nägu jne. Rousseau puhul tuleb tunnustada tema rikast fantaasiat. Samas on P. Kujutluslaad omamoodi.. IVAN GENERALIC endisest Jugoslaaviast. Kunstis on selge püüe olustikku kujutada, näeme püüdlust realistliku ruumikutuse poole (õhkperspektiiv) LOUIS VIVIN ka prantsusmaal toimus huvi tõus teiste harrastajate suhtes mis omakorda lõi harrastajaid juurde. Kubismi kaudsed mõjud objekti kujutamine mitmest küljest, detailid täpsed kuid inimesed kentsakad see on tihti naivismile omane arhitektuuri ja loodust kujutatakse täpsemalt kuid inimesed on kummalise anatoomiaga. Vivin'i puhul on nähtavaim ruumikujutuse naivism (ehitised ise on okeid, aga eri vaated ühel pildil) ja inimfiguuride abitus.
annaabi.ee 
