• SULAMISTEMPERATUUR ON 10 KRAADI JA KEEB TEMPERATUURIL 337 KRAADI CELSIUSE JÄRGI • KUI TEMPERATUUR ÜLETAB 300 KRAADI, HAKKAB VÄÄVELHAPE LAGUNEMA, MOODUSTADES VÄÄVELTRIOKSIIDI JA VETT. • VÄÄVELHAPET TOODETAKSE VITRIOLIMENETLUSEL JA (TINA)PLIIKAMBRIMENETLUSEL (MÕLEMAD AJALOOLISED), KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE.
SO42-. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis - Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi - glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. LÄMMASTIKHAPPE
töövõtteid , liigitas ained: keha, vaimud, Jabir: koostas samuti entsüklopeedia, üsna arusaadavalt, arendas edasi 4 elemendi ideed, 2 printsiipi: elavjõbe, väävel, täiustas destillatsiooni, kaltsineerimist, kasutas kaalusid, eliksiiri mõiste Ar-Razi: tegeles põhil meditsiiniga, lisas kolmanda printsiibi- kõvaduse- soola, aparatuuri ja töövõtete kirjeldused, jaotas ained: kehad, vaimud, kivid, vitriolid, soolad, booraksid Albertus Magnus: kohandas Aristotelese õpetuse kristlikuks dogmaks, peetakse arseeni avastajaks, kirjeldab ka NaOH, skeptiline transmutatsiooni suhtes Roger Bacon: ,,Üldine teadmiste entsüklopeedia", rõhutab eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatilise meetodi tähtsust uurimustöös, väitis et alkeemia on bioloogi -füüsika vahepealne teadus; jaotab alkeemia spekulatiivseks ja operatiivseks; propageerib keemilisi ravimeid
SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Tootmine ja kujutamine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. · Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O
annaabi.ee 
