meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal valmistati Walkeri tehases Saksamaal kirikule orel, millel oli 30 registrit, kuid see hävis 1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a
taastama. Raha ja tööliste puudusel olid tulemused vähesed. Kirik kaotas ka uksed-aknad ja katuse. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. 2000.a. juulis kutsus Narva Linnavalitsus kogudusse tööle Villu ja Tuuliki Jürjo. Muinsuskaitse ja Hasartmängumaksu fondi rahaga ja Kuningas Arturi Fondi annetuse toel sai kirik katuse alla. Kontserttegevusest kogunenud rahaga valmisid kaheksa vitraazakent. 2004. a. õnnistati kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraazakent. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu tõukefondide toel valmis 2008.a. ajalooline kellatorn, mille sisse paigutati lift. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis. Väike kirik 1962. a
Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T
võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 18951898 ehitati kiriku ümber raudaed ning 1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraazakent. 19091910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a. põles hoone müürideni maha ja taastati muudetud kujul kahe aasta pärast. Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v
endas veel hilisromaani ajale omaseid tunnuseid. Kiriku põhikorpus ehitati valmis aastail 1194-1260. Kolmelöövilise kiriku pikkus on 130 meetrit, kesklöövi laius 16,5 meetrit. Võlve kannavad saledad piilarid. Kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga kooriosa on viielööviline. Transepti fassaadidel on kõrgetele platvormidele tõstetud lahtised eeskojad. Läänefassaadi tornid on erineva kõrguse ja välimusega. Kirikut kaunistab enam kui 2000 skulptuuri ja umbes 150 vitraazakent. Reims´i katedraal (koor ja transept 1212-41, pikihoone ehitus kuni 13.sajandi lõpuni) on kolmelööviline basiilika, millel on viielööviline kooriosa, kooriümbriskäik ja kabelipärg ning kaks kiivrita läänetorni. Hoonet kaunistab hulk vitraaze (osa neist on loodud 20.sajandil M. Chagalli poolt).Erilist tähelepanu pälvib läänefassaad, mida kaunistavad gooti plastika meistriteosed. Reims´i katedraali ehitusmeistritest oli tuntuim Jean d´Orbain (surn. 1231),
annaabi.ee 
