parem vljape, sest kogemus on pikaajalisem ja ajaline ressurss vljappeks pikem. Samas ldise kaitseveteenistuskohustuse puhul on kaadrikaitsevelased pidevalt teenistuses (petavad vlja ajateenistuses olevaid sdureid), lisaks Scoutspataljon, kes on Eestis sisuliselt palgaarmeena tegutsev ksus, mis osaleb ka vlismissioonidel. Samuti toimuvad tiendkoolituste raames reservppekogunemised. Lisaks vib inimene lhtudes oma huvidest ja kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest. Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud, sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust, vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit.
(lahingus olid mlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis lbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne thtaega, see toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud lbi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena). Austria-Ungari silitas oma vitlusvime tnu Saksamaale. Tnu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sda hakkas intensiivsemalt kima idas. Nhes, et Venemaal lheb hsti liitus stta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile. Rumeenia sjavgi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lpus ja Rumeenia sjave riismed suruti vastu Vene vgede vasakut tiiba. 6. detsembril hivasid Keskriigid Bukaresti.
annaabi.ee 
