embrüonaalses eas. Paljunemisperioodi mehhanismid sõltuvad muidugi looma sigimisbioloogilistest iseärasustest. On liike, kelle emasloom produtseerib igal aastal sadu või tuhandeid mune, ja teisalt selliseid, kel kogu elu jooksul valmivad vaid üksikud sugurakud. o kasvamine – kasvava emassugurakk kannab nimetust ootsüüt. Munarakus toimub rebu moodustamine e vitellogenees, samuti embrüogeneesiks vajalike mRNAde, valkude, rasvade, süsivesikute jms deponeerimine. Peale seda sisenevad oogoonid meioosi esimesse profaasi ja muutuvad primaarseteks ootsüütideks. Toimub lapsepõlves. o küpsemine - primaarsete ootsüütide rühmad jätkavad perioodiliselt pooleli jäänud meioosi; toimub alates puberteedist. Luteiniseeriv hormoon vabastab ootsüüdi
sündi) ja muutuvad primaarseteks ootsüütideks, mis arestitakse meioos I diploteenis (diploteeniblokk) kuni suguküpsuse saabumiseni. (sõltuvalt liigist) Sellel perioodil varutakse munarakku varuaineid, toimub rebu moodustamine ehk vitellogenees, samuti mRNA-de ja valkude ning morfogeenide deponeerimine, mis vajalikud varajases embrüogeneesis. – rakk kasvab Paljudel loomadel (kahepaiksed, linnud, putukad) moodustuvad diploteenis iseloomuliku struktuuriga nn lambiharjakromosoomid, mis võimaldavad kiiresti ja aktiivselt toota RNA-d. Munasari: ploteeniblokis ümbritsetakse imetajatel primaarsed ootsüüdid somaatiliste follikulaar-rakkudega (granuloosarakud), millel on munaraku
annaabi.ee 
