ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres.2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme lanegemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes nuureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitammin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem.
Vitamiinide puudusel, oskus vabastada ja kasutada toitaineid meie organismis, nõrgeneb. Suhkur ja alkohol neutraliseerib vitamiinid B1 ja B6. Suitsetamine, ravimid ja ka stressid võivad nõrgendada vitamiinide toimet. • Vitamiin β- kerotiin – vähendab südame- veresoonkonna haigestumist, onkoloogiliste haiguste profülaktika, tõstab immuunsüsteemi. Puudujäägil: Suureneb tundlikus päikesekiirte vastu, nahk on kuiv, haavade aeglane taastumine. • Vitammin B1 – mängib tähtsat rolli süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, kasvamiseks. Puudujäägil: Ühine nõrkuse tunne, vererõhku alanemine, isu puudus, närvilisus, puudub uni, immuunsüsteemi langemine. 19 • Vitamiin B2 – osaleb valkude sünteesil, vastab kudede kasvamise ja arendamisele, tänu sellele vitamiinile nahk on sile, elastne ja ilma mõradeta ja kortsudeta.
6. On antud üksikahelaline DNA kirjuta juurde teine komplementaarne ahel. Loeng IV 15.09 Bioaktiivsed ained jagunevad eksogeensed (vitamiinid), endogeensed (hormoonid, ensüümid). Vitamiinid- eriomadused: valdavalt inimese jaoks kehavälise päritoluga. On erandeid (vitamiin D süntees nahas UV kiirguse toimel). Seedekulgla mikroobikooslus sünteesib mitmeid 16 vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta-karoteen, millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit)
annaabi.ee 
