hakkab sooltes olev toit kiiremini soolestikus edasi liikuma, mistõttu väheneb mürkide kokkupuute aeg sooltega ja mõningate vähkkasvajate risk. · Vees lahustuvad kiudained (sisalduvad aedviljades, teraviljatoodetes, odra ja kaerajahus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust. · Kiudaineid sisaldav toit mõjub hästi hammastele ja igemetele. 6. Vitamiinid Kuus viilu rukkileiba katab täiskasvanul: 47% B1 päevasest vitamiinivajadusest 35% B2 päevasest vitamiinivajadusest 50% B3 päevasest vitamiinivajadusest 40% B6 päevasest vitamiinivajadusest 35% floorhappe päevasest vitamiinivajadusest 100g leiba sisaldab keskmiselt 220 kcal. Leiba peaks tarvitama päevas umbes 4-5 viilu. 4-5 viilu, sest leivas sisalduvaid kiudaineid, vitamiine ja mineraale saame me ka teistest toiduainetest. Faktid · Vanimat, 3500-aastast hästisäilinud leiba hoitakse New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis
Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid · Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. · Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam C-vitamiini kui üks keskmine apelsin ning vähemalt sama palju kaaliumi kui üks suur banaan. Säilitamine
Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini . Üks kiivi annab 120% organismi ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D vitamiini , kaltsiumi ,- kaaliumi ja rauaühendeid . Kodumaa : Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi- kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga
annaabi.ee 
