munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24.
muundumist organismis. · Vitamiinide puudus põhjustab loomadel mitmesuguseid ainevahetushäireid, vähendab organismi vastupanuvõimet haigustele, pidurdab noorloomade kasvu ja arenemist, vähendab suguloomade reproduktiivseid funktsioone ja toodangut. Kui söödas on vähe vitamiine, siis on neid vähe ka loomadelt saadud toodangus - piimas, võis, munades. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined- ja noorloomad, samuti suure toodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. A vitamiin Vitamiini A (rasvlahustuv vitamiin) (retinool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A vitamiin on vajalik: hea nägemise tagamiseks (silmapurpuri e rodopsiini tootmiseks), immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, naha ja limaskestade, samuti maksa normaalseks talitluseks, Vitamiini A defitsiidi sümptomid on: · nägemise halvenemine (kanapimedus - ei näe hämaras); · noorloomadel kasvu peetus; ·