.............................................8 2 Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke
). Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisalduse korral isegi punakas vedelik. Laktatsiooniperioodi esimesl nädala ternespiim ehk kolostrumi koostis on erinev kui tavalisel piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem, mineraalaineid aga rohkem. Rikkalikult on B2- , B3- ja A-vitamiinining karotiini. 33. Piima füüsikalis- keemilised omadused. PIIMA TIHEDUSE all mõistetakse teatud mahuga piima massi suhet temperatuuril 20 kraadi niisama suure mahuga vee massisse temperatuuril 4 kraadi. Piima tihedus sõltub selle koostisest, sest valgud, laktoos ja soolad suurendavad tihedust, rasv aga vähendab. Piima tihedust määratakse spetsiaalse areomeetriga (laktodensimeeter) temperatuuril 20 kraadi. Keskmine tihedus on 1,029.
annaabi.ee 
