ja kliimaga ning on erinev sõltuvalt meie tervislikust seisundist. See kehtib energiat andvate toitainete kohta ja ka vitamiinide ja mineraalide kohta. Organismil vitamiinide ja mineraalide varud on erinevad. Teatud vitamiinide varud, nagu näiteks A, D, E ja K vitamiinid, kogutakse teatud aja jooksul ning neist võib piisata kauaks, eeldusel, et meie toitumine on rahuldav. Mis puutub vitamiini C, enamustesse B- grupi vitamiinidesse ja mineraalidesse, on aga organismi tagavarad piiratud, mis nõuab, et vaegusseisundi vältimiseks on vajalik neid aineid iga päev korrapäraselt lisaks võtta. Inimesed, kes on erinevatel põhjustel olukorras, kus nende toidu tarbimine on piiratud või kellel on erinevatel põhjustel suuremad füsioloogilised vajadused, peavad seetõttu hästi läbi mõtlema, mida nad söövad, et organismi varud ei ammenduks. Sellistes olukordades
Transpordiks läheb vaja energiat. ATP, fosfori kandja rakus moodustub kas substraatsel või membraansel fosforüülimisel. Osa fosfaati talletatakse ka polüfosfaadina, mis omakorda on kasutatav nii ATP saamiseks kui ka fosforüüli doonorina kinaasireaktsioonides. Polüfosfaate sünteesitakse ATPst. Lämmastik N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus,
annaabi.ee 
