väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav = lamarkism geneetikas. Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel areng põhineb) muutlikkus ja pärilikkus
) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav (vastavat infi kandnuks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis). Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarck jõuab konkreetselt ka nn arenemispuu juurde. Lamarcki õpetus andis hoogu juurde hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide
annaabi.ee 
