C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel. Sümptomiteks on sinised laigud kehal, veritsevad igemed, kerge aneemia, valutavad liigesed, haavade aeglane paranemine, aga ka organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele ja stress. Tõsise defitsiidiga kaasneb tugev aneemia, osteoporoos või skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, tursed, katkised igemed, hammaste väljalangemine, kapillaaride katkemised, kergesti murduvad luud ja kõhulahtisus. 2
aga ka värskeid või kuivatatud puuvilju. Soovitatakse hommikul juua üks suur klaasitäis sooja vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele. Teravilju peetakse parimaks valguallikaks. Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente
annaabi.ee 
