nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia
määratud. Kujutluspilt ja tegevus peavad käima käsikäes. Negatiivne kujutluspilt võidab iga kell tahtejõu pingutuse. Tuues avalikkusest mõne näite inimesest, kes kujutluspildi loomist edukalt valdab, võiks mainida Arnold Schwarzeneggerit. Viieteist aastasena oli tema keha väga kondine ja kõhn, mis ei andnud talle sugugi lootust saavutada edu kulturismis. Kuid see, mis teda teistest eristas, oli tema minapilt. Tema visualiseeris oma musklis keha iga kord, kui ta jõusaalis trenni tegi, samal ajal kui teised, seda ei teinud. Tulemus 1980ndal aastal sai ta seitsmenda Mr Olympia tiitli. Vaadates tema edasist karjäär on selgelt näha, et vana minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud. Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida sisaldab minapildi muutmise oskus. Iga uut eluetappi iseloomustavad uued rollid ja
annaabi.ee 
