6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad).
Kujundskeem (ingl image schema) · Schema on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade (nagu keel) vahel. · Kasutatud ka tõlget skeemikujutlus. · Image seos visuaalsega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine). ~70% meie tajudest visuaalsel teel!). Tajukogemustik. Metonüümia (indeksikaalne) Osa terviku asemel. foto · Elus elutut asendamas (looja loodu asemel) · Konkreetne abstaktset keha ja nähtav/katsutav asendab tegevust, tunnet, taju, nähtamatut abstraktset. Tähenduste kujunemine Etümoloogiad · Grammatiseerumine · Ülekannete süstemaatilisus. Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy)
annaabi.ee 
