3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv, suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid.
võimaldavad teha nö korduslugemisi, et selle kaudu avastada uusi kihte ja tähendusi; (5) tekitavad loovaid lahendusi, mis erinevad probleemi otsesel käsitlemisel saadud lahendustest ning kuna kaasatud on loovus, siis tekitab see juba heaolutunnet iseenesest. Mitteverbaalne suhtlemine Kunstiteraapiates võib mitteverbaalne suhtlus põhineda häälel ja helil, kehal ja selle liikumisel, visuaalil, kostüümidel, objektidel ja rituaalidel ja see suhtlus ei pruugigi saada tõlgituks verbaalsesse keelde. Breunlini (1979) järgi toimib mitteverbaalne suhtlus kunstiteraapias järgmistel tasanditel: (1) sisemisel tasandil, kui kaasatud on sisemised dialoogid, mis väljendavad emotsioone, sisemisi psüühilisi protsesse või psühhopatoloogiat, see tasand jääb vaatlejale enamasti märkamatuks kuna toimub ainult
annaabi.ee 
