- Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas - Üksik tsentraalselt paiknev tuum - Mittevöödilised, tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes - Koosnevad käävi-kujulistest kiududest, mille diameeter on 2-10 m ja pikkus mõnisada mikromeetrit. - Puuduvad skeletilihasele iseloomulikud tugevad sidekoelised ümbrised, kuid omavad umber õhukest endomüüsiumi - Üldiselt on organiseeritud kahe kihina (pikki- ja ringi-suunalisena) lähestikku asetsevate kiududena - Asetsevad õõnesorganite seintes (v.a. süda) - Omavad skeletilhastele sarnast kontraktiilset mehhanismi
Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- (ehk skeletilihas) ja südamelihaseks. Silelihased – asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused (silmas, näärmes, nahas). Koosnevad kiududest – ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumatl ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel. Jaguneb omakorda kaheks. Tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest. Näiteks silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitajalihas üksik-üksus e spontaanaktiivsusega silelihased – ühendatud mulkühendusega. Tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse
annaabi.ee 
