paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine. 2. teoreetiline versus rakenduslik-praktiline lähenemine 3. mikrolingvistika versus makrolingvistika 1 Jagamine kaheks võimaluseks. 25 Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika, sotsio- lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika.
informaatika kokkupuutepiirkonnas. Lisaks Viinile on klassikalise terminoloogia koolkonnad arenenud ka Prahas, endises Nõukogude Liidus ja Quebecis. Neist kõige omanäolisem on Quebeci koolkond tugeva rõhuga sotsiolingvistikal, keelekorraldusel (kakskeelne, poliitiliselt korrektne ja rikas riik) ning terminoloogiakoolituse pedagoogilistel aspektidel. Praha terminoloo- giakoolkond põhineb sama linna järgi nimetataval funktsionaalling- vistika suunal ning uurib oskuskeelt kui funktsionaalstiili, kõrvuti näiteks ajakirjandusstiiliga. Nõukogude koolkond sai alguse Wüsteri mõttekaaslaste Sergei Tšaplõgini ja Dmitri Lotte töödest. Kuna ka praktilised vajadused olid sarnased (standardimine), siis on Moskva koolkond Viini omale väga lähedane. 54 Terminoloogia Kõige mõjukam terminoloogiasuund on kaua olnud Viini koolkond.
annaabi.ee 
