ees, kui seda tegi Marie Under. · Ta pigem kirjeldab südamelähedasi pildikesi Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, ja juba saabunud kevade mõju. ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, · Kohati ta isegi manitseb mõistmatut päikest, Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti. kes kevadel oma päikesekiiri külmale ja lumisele maale kulutab. · Üks visnapuulikumaid jooni seoses (tiu-tiu peaks meenutama linnu häält) kevadega loodusluules on loodushäälte imiteerimine. (Lindude matkimine, vetevulinad jne- üheks näiteks oleks "Kolmas kiri Ingile.") · Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. (Seda väljendab "Sirelid õitsevad siiski." ) · Näib, et seoses Ingi kirjadega tegelemisega kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi luuletuse "Vihkan kevadet."
Ühe kaunimatest looduskirjeldustest annab "Kevad". Visnapuu kirjeldab vastse kevade arglikkust, tema esialgset ettevaatust talve tugevuse ees ja, kui kord võim endale saadud, tema hoogsat ruttamist õitsemise ja päevasäraga käsikäes. Imelikult astub alla kevad kellukesi tilistades paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, ikka õhus üks ja teine maas, järgi vilistab ja õitseb aas, hakkab kõikjal särama ja sumisema. Üks visnapuulikumaid jooni seoses kevadega loodusluules on loodushäälte imiteerimine hoogsalt ja elavalt, matkides linde, vetevulinaid, päikest; mida iganes...:"sulsulin vulin mulin / tuult ruuli huuli kuulin / ... / ää-öö / müü-möö / lii-laa / lii-lüü". Heaks näiteks on ka sõnamänguline "Kolmas kiri Ingile": "See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. / ..
annaabi.ee 
