lõppes Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung stoppama. Punaarmee arendas edasitungi lõunas: Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutasid Krimmi. 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. 1944. a. juunis algasid Punaarmee pealetungioperatsioonid: armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi hävitamine Valgevenes, Punaarmee läbimurre Balkani rindel, edasitung Vislani. Poola vastupanuliikumise poolt algatatud Varssavi ülestõus nurjus: põrandaalune armee alistus ning ülestõus lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste poolt. Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis Ida- Preisimaale 1944. oktoobris. Liitlaste pealetung, N orm andia dessant 6. juunil 1944.a. Prantsusmaal Normandias maabusid USA, Inglise ja Kanada väed Ameerika
Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist kohale pagulasvalitsus ja taastada Varssavis seaduslik Poola võim. Tegemist oli ulatusliku väljaastumisega, relvavõitlejaid ainuüksi 50 000. Lootused läksid vett vedama, Punaarmee jäi teisele poole Visla jõge tegevusetult peale vaatama, mis Varssavis toimus- põhjused poliitilised.