tundnud soovi rindele tagasi pöörduda. Patsifistlikud meeleolud, need olid ilmasõja jooksul levinud laialdaselt kogu Euroopas, ning enamlikud kalduvusedki, enamlaste loosungite ja lubaduste demagoogilist olemust ei osatud veel läbi näha. - 15 - „Ime Eestis“ 28 Ometigi ei järgnenud sügavale pessimismile ja resignatsioonile omariikluse kollaps, vaid „teise hingamise“ – uute jõureservide- leidmine. Kuulus „ime Vislal“, mis hoidis ära kommunistliku maailmarevolutsiooni vallandumise 1920. aastal, sai esimest korda teoks Eestis juba aastavahetusel 1918/1919. Punaarmee peatamine, rahvaväe üleminek vastupealetungile ja Eesti pinna puhastamine võõrvallutajatest muutis sõjalis-poliitilist olukorda mitte üksnes Eestis, vaid kogu Ida-Euroopas . Kuigi vabatahtlike värbamine oli esialgu läbi kukkunud ning asendunud sundmobilisatsiooniga, ei tähendanud selle algus vabatahtlike väeosade lõppu
Mõne aja pärast õnnestus Kiiev vabastada, kogu Ukraina vabastamisest jäi asi kaugele, samal ajal läks enamlik Punaarmee rünnakule Poola vastu. Mais 1920 algas pealetung korraga 2-l rindel, edelarinne liikus Kiievi ja Lvivi suunas, läänerinne üle Vilniuse ja Minski Varssavi peale. Poola väed kandsid ränki kaotusi, paisati tagasi, augustiks 1920 oli Poola vägede järelejäänud põhituumik taandunud Visla jõeni, Varssavit ähvardas otsene langemisoht. Sai teoks ime Vislal. Poolakad leidsid end jõudu Punaarmee peatamiseks ja tagasi tõrjumiseks. Enamlik seisukoht oli, et poolakad said tohutut materiaalset, tehnilist ja pol abi Antandi riikidelt ja suutsid seetõttu püsima jääda, aga kindlasti ei ole see ainuke ja peamine põhjus. Poolakad ise rõhutanud oma rahvuslikku uhkust, kuidas kogu Poola tõusis võitlusele kui üks mees oma rahvuse eest. Vene-Poola sõda oli Moskvas vallandanud ennenägematu võidueufooria. Kui Punaarmee liikus