Mida jälgida: · kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.99); · vali sööstu teekond ja koht, kuhu tahad jõuda; · vali sööstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik liikumisel ja võta hea lähteasend (pilt 2.100); · enne sööstu vajadusel tulista (võib teha lahingupaariline); · hakka liikuma ootamatult; · relv liigub koos parema käega puusale; · aja ennast vasaku käe peale püsti (pilt 2.101); · söösta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 2.102); · visku vaadatud kohta ja maandu vasakule käele 105 Pilt 2.99 Pilt 2.100 · rooma varju valmistu uueks sööstuks ja vajadusel kata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105). 106 Pilt 2.101 Pilt 2.102 Pilt 2.103 Pilt 2.104 Pilt 2.105 107 Sööstu pikkus sõltub vaenlase tule tugevusest ja eesolevast varjatud kohast. Sööstu pikkuseks on tavaliselt
tsellofaan ja lapp asetatakse vigastuskohale; ta peab ula- joonisel 156 näidatud viisil. Raami kuju taastatakse painu- tuma üle vigastuse umbes 1,5 cm. Pikliku prao otsad tuleb tamisega pressi abil, tekkinud praod parandatakse keevi- lõigata ümaraks, vastasel korral rebeneb kumm edasi. Üle tamisega. · 5 mm läbimõõduga auk tuleb enne täita vanast sisekummist Rataste rikked seisnevad kodarate.purunemises ja visku- lõigatud tükiga. Lapp koos vulkaniseerimisbriketiga suru- mises. Sagedamini purunevad painutatud otstega kodarad. takse käsipressi abil tihedalt vastu sisekummi (joon. 155). Need purunevad harilikult paindekohalt, kui kodara kaela Enne süütamist tuleb briketti traadi või noaotsaga ühest pikkus ei vasta kinnitusäärise paksusele. Nagu jooniselt äärest kobestada