3. Toornafta reservid Eestis Ka Eestis on leitud naftat. Osade allikate kohaselt on leitud naftat juba 1905.aastal Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal. 20. sajandi alguses jätkati antud piirkonnas naftaotsingutega, ent neid tulemusi pole kirja pandud. (Eesti Geoloogiakeskus 1993) Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite väikesi läätsi alamkambriumi settekivimites. Ka Lääne-Eestist on leitud bituumenit. Sügavuseks ligikaudu 360 meetrit ning hinnangute kohaselt on tegemist 80% viskosse naftaga, ent harva esineb ka tahket asfalti 15% ja tõrvarikast 13 naftat 5%. Üldiselt aga bituumeni sisaldus kivimis kõrge ei ole. Liikudes lääne suunas, siis ruueneb ka nafta leidmise tõenäosus. (Lepisk 2004) 14 3. NÕUDLUS NAFTA JÄRELE Nõudlust nafta järele mõõdetakse mitmetel erinevatel tasanditel, ent levinuim neist on teha seda riigiti
Haigestunud kalad on lestargilised. Ägeda puhangu korral silmades verevalumid, lõpused kahvatud ja kõht punnis. Maksas on nekroosikolded, rasvikul täppverevalumid, maks ja põrn on tumenenud ning suurenenud. Maksa värvus varieerub pruunist kuni peaaegu mustani. Soole eesosa võib olla eriti tume. Soole seinas on verepais ja verevalumid. Verevalumid võivad olla ka mao seinas, magu on täidetud viskosse vedelikuga. Suremus võib olla kuni 90%. Kuna ISA viiruse isoleerimisega on probleeme, diagnoositakse vastavat haigust kliinilise pildi, lahanguleidude ja histoloogilise ning hematoloogiliste uuringute põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks saab kasutada immunfluorestsentsmeetodit. On täheldatud viiruse ainult horisontaalselt edasikandumist. Peamisteks nakkusallikateks on elusad ja surnud lõhed ning tapajäätmed, samuti kalatöötlemisettevõtete heitvesi