Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanite keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanide levik: Ookeanite keskahelikud-Island Laamade sukeldumisvöönd-"tulerõngas" "Kuuma täpi" ala-Havai saare vulkaanid Kontinentaalne rift-Ida-Aafrika Kuju: Kilpvulkaan-magma vedel, voolav basaltne.Rahulikult voolav,pinnal valgub laiali.Lame kilbikujuline.Kuuma täpi alal. Kihtvulkaan-magma viskoossne,happeline koostis.Laavavool lühike,magma tardub lõõris.Koonuseline mägi. Mandril, laamade sukeldumisalal. Liigitus: KUSTUNUD-purset inimkond ei mäleta SUIKUVAD-ajutiselt kustunud AKTIIVSED-pidevalt, perioodiliselt tegutsev. 5.Maavärinate tekkepõhjused: Maavärin on maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine, mida põhjustavad kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad. Levik: Haiti, Ecuador, Jaapan, Tsiili Tugevuse mõõtmine: Seismograafi abil
Fun.rühmaga/2-sidemetega monomeerid b. Katalüüs/initsieerimine c. Üks mehhanims/erinev mehhanismi sisaldades d. Kõrge/madal polümerisatsiooniaste e. Konstantne kiirus/aeglustuv protsessi käigus 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuste alusel. a. PP süsivesinikud b. CR kloreeritudsüsivesinikud c. PET alused/happed d. EP ketoonid e. PVOH vesi 8. Kumb omadus iseloomustab polümeeri sulami voolamisel. a. Viskoossne/njutoonne voolamine b. Väikesed/suured hõõrdejõud c. Nihkevedeldumine/nihkepaksenemine d. Ahelate lahtihargnemine/põimumine e. Suur/väike soojuse eraldamine 9. Kumb tingimus iseloomustab plasti klaasiolekut võrreldes kummiolekuga. a. Madalam/kõrgem temperatuur b. Kõrgem/madalam tihedus c. Suurem/väiksem elastsusmoodul d. Segmentide liikumine/aatomite vibratsioonliikumine e. Jäikus/elastsus 10
kolmest passiivseim.vähim lev., tavating.püsiv, OM: vees lahustumatu, mõningates ainetes lah väga hästi, kaldub isesüttimisele.Ühendid: Oksiidid: enim uuritud P4O10- tekib P põlemisel hapnikus v õhus, sööbiv, värvitu krist v amorfne aine, praktikas valge pulber, veega kokkup väike plahvatus ja leek. P4O6 - iseloomuliku lõhnaga valged helbed v krist. Lah hästi org lahustites. Happed - tuntakse 8 põhitüüpi P happeid, H3PO4 - värvitu veega segunev viskoossne vedelik, H3PO2, H3PO3, H4P2O7, (HPO3)x Vesinikuga PH3- fosfaan - värvitu küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas; P2H4 difosfaan – värvitu lenduv õhus süttiv vedelik. Hallogeeneidega-väga palju. Kasut. : mõndade sulamite koost. valge f-suitsutekitajana, pommid, süüte vahendid.; punane f- tulekustut, hõõglambid. P võib põh reostusi - vee vohamine. Arseen(As)- Avastajaks A. Magnus 1250, juba aantiikajal mürgina. Looduses 1stab.isotoop
Näärmelõpposade kihistumise alusel Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed Näärmejuhade hargnemise alusel Hargnemata juhadega lihtnäärmed Hargnevate juhadega liitnäärmed Näärmenõre keemilise iseloomu alusel Seroossed – vedel valgurikas sekreet Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE.
annaabi.ee 
