Anorgaaniliste hapete nõrgad lahused avaldavad viskooskiule lagundavat toimet. Nõrgad orgaanilised happed märgatavat mõju ei avalda. Päikesevalgus kahjustab viskooskiudu pikaajalise toime järel. Viskooskiu tugevus on umbes kaks korda väiksem kui looduslikul siidil. Viskoos on raske kiud, selle tihedus on puuvillaga samast klassist ehk 1,52 g/cm3. Kiudude venivus on 20-22%. Vetruv deformatsioon moodustab sellest 12-15%, jääv deformatsioon 65-75%, mis ongi viskoossiidi suure kortsuvuse põhjuseks. Viskooskiud on tugeva läikega, terava läike kõrvaldamiseks lisatakse ketruslahusesse matistavaid aineid. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, peegeldamise teel saab valge värvuse. On klaasija läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida
laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite. See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill. Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi. Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu. Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 6 atsüülrühma. 3(CH3CO)2O -O-C6H7O(OH)3 -------------- -O-C6H7O(OCOCH3)3- Saadus on triatsetüültselluloos (tselluloosi triatsetaat), milles kõik tselluloosi
annaabi.ee 
