Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused Bernoulli võrrandis viimane liige ht väljendab energiat, mis kuulub voolutakistuste ületamiseks, see on energiakulu vedeliku kaaluühiku kohta ehk survekadu. 1.21 Takistuste liigitus Vedeliku liikumist sirgetes sängilõikudes takistab hõõrdumine vastu sängi, viskoossuse tõttu hõõrduvad omavahel ka voolu sees olevad vedelikukihid. Turbulentses voolus lisandub viskoossele hõõrdele veel energiakulu turbulentsele segunemisele. Kõiki neid takistusvorme nim hõõrdetakistuseks ning sellest põhjustatud energiakulu hõõrdesurvekaoks hl. Kui voolusängi ristlõige või voolu suund muutub, siis voolujooned kõverduvad tugevasti. Tekivad keerised, mille põhjustatud energiakulu lisandub hõõrdel kuluvale energiale. Selliseid energiakuluallikaid nim kohttakistusteks ja neis kuluvat energiat kohtsurvekaoks hk.
Ainult kõige kõrgemad taime- (seemnetaimed), seene- (kott-ja kandseened) ja loomariigi esindajad on minetanud olenevuse vesikeskkonnast, välja kujunenud maismaal ja mõnel juhul alles hiljem vette siirdunud. Kuid vesi on siiski kõikide nende organismide sisekeskkonna jaoks oma tähtsuse säilitanud. Elu Maa hõredas valgusrohkes hapnikulises ,,normaalse rõhuga" õhkkonnas vastandub veeorganismide tihedale, viskoossele, gaasivaesele vedelikkeskkonnale. Seal kaob valgus sügavuse suurenedes täiesti ja rõhkki muutub. Taimede elu Maal on seotud pideva vee ,,pumpamisega" mullast, selle läbilaskmisega kehast, et saada vajalikke mineraalaineid, vee transpiratsiooni reguleerimise keerukusega, kohastumistega kuivamise vältimiseks, siis vesikeskkonnas on vee vastuvõtt ja väljastamine lihtne. Raskused tekivad vee kemismi oluliste erinevustega eri tüüpi veekogudes; gaasireziimi muutusega
annaabi.ee 
