vähemal määral kõikide seguviskide puhul, sest see oli odavam ja võimaldas toota viskit palju suuremates kogustes. Mõned aastad tagasi saadi teraviljaviskit peamiselt nisust - põhjuseks nisu odavus tänu toetustele Euroopa Liidus. Ent mais annab palju rikkalikuma buketi, nii ollakse nüüd taas pöördumas maisi poole. Nisu kasutatakse samuti Bourboni viski valmistamisel (kuulsad Maker's Mark ja Bernheim), seda eelkõige, et saada mahedamat viskit. Ka kaera on viskitootmisel kasutatud, kuni suhteliselt viimase ajani, näiteks Iirimaal Jamesoni viski puhul. PÄRM Pärmist räägitakse vähe, kuid selle kvaliteet ja lisamise kunst on viski tegemisel üliolulised eelkõige selleks, et protsess õigesti käima läheks, et see, mis katlas keeb, keeks õiges suunas ja mitte kontrollimatult. Pärm ei ole aga mitte ainult katalüsaator, vaid lisab valmivale viskile ka maitset, on see siis piimjas, magus, kibedavõitu või puuviljane. Pärm lagundab
illegaalsete viskiajajate väljaselgitamine ning kohtukulli ette toomine. Valmistamine Kui mõne teise joogi valmistamisel on nii tooraine kui selle kasvukoht ülimalt tähtsad, siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu. Küll aga esineb selle tootmisprotsessis mitmeid regionaalseid tehnoloogilisi ning metoodilisi erinevusi. Võib öelda, et iga maa viskitootmisel on omad iseärasused sotlased segavad oma viski, iirlased destilleerivad selle, ameeriklased matkivad iirlasi ning jaapanlased omakorda sotlasi. Johnnie Walker Scotchide võidukäik eesotsas Johnnie Walkeriga on tõesti muljetavaldav maailma enimmüüdud viskide esikümnesse mahub vaid mõni üksik mitte-soti viski. Johnnie Walkeri ajalugu algab aastast 1820, mil taluniku pojana sündinud John Walker asus